Eesti Keskerakonna Rae osakond
» Tegemised Rae vallas » Haldusreformist. Rae valla ühinemisettepanek Kiilile ja selle järelmid. Tallinna ettpanek piirinaabritele ja selle järelmid.
Haldusreformist. Rae valla ühinemisettepanek Kiilile ja selle järelmid. Tallinna ettpanek piirinaabritele ja selle järelmid.
      

 

12.03.2009 kutsus Tallinn kokku omavalitsusjuhtide

foorumi, millel arutada riigipoolset KOV-idest ülesõitmise

küsimusi. Tegin seal ettekande, millega saab tutvuda siin.

2009.a 19. märtsil kutsus maavanem kokku komisjoni, mille

ülesandeks on igakülgne analüüs ka ettepanekute tegemine HTR-i

läbiviimiseks. Maavanema korraldus. Kuna olin ka komisjoni määratud, siis

tegin ka esimesele koosolekule ühe ettepaneku.

Komisjoni töö tulem RAPORT ja selle lisa. Lühike kokkuvõte esitati ka nn "Valge paberina"

Veel ka ülevaade erinevatest reformikavadest viimase 20 aasta jooksul

 Õpetlik lugu, kuidas Rae vald Kiili vallale tegi VABATAHTLIKU liitumise ettepaneku.

 

Volikogu otsus

Kiri HOL-i liikmetele                                 

veel mõtteid

pressikas 07.08

pressikas 13.08

Ja veel mõtteid + teiste mõtted (erinevate linkide näol)

üks huvitav lugu

Professor Sulev Mäeltsemehe arvamus 07.10.2008

Nupp Rae Sõnumite novembri väljaandes 2008:

 

Rae valla ettepanek ühinemiseks Kiiliga jooksis liiva.

 

Teatavasti tegi Rae vallavolikogu 12.08 istungil ühinemisettepaneku Kiili vallale.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) kohaselt on ettepaneku saanud omavalitsuse volikogul kohustus vastata hiljemalt 2 kuu jooksul tehtud ettepanekule.

09.10 istungil Kiili volikogu ettepanekut ka arutas. Asjaolu, et arutelu lükati maksimaalsele kaugusele oli selgeks märgiks vastuse osas ja nii ka läks. Kiili vallavolikogu võttis arutelu järgselt vastu otsuse nr 61, mille sisuks oli eitav vastus.

ETHS kohaselt tuleb eitavat otsust ka motiveerida ning seda on Kiili volikogu teinud. Kahjuks on motivatsiooni osa päris julm seaduse tõlgendamine. Nimelt leitakse, et Rae vallavolikogu oleks pidanud enne ettepaneku tegemist läbi viima rida uuringuid. Paraku peame asuma seisukohale, et Kiili vallavaolikogu pole suutnud seadust lugeda kaugemale seitsmendast paragrahvist. Kui ta seda oleks teinud, siis oleks selgunud, et kõik nimetatud uuringud viiakse läbi siis, kui mõlemad volikogud on asunud ühinemist toetavale positsioonile. Uuringute kulud kantakse proportsionaalselt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et pole oluline, mida Kiili volikogu oma otsuse motiveerimiseks kokku kirjutas, oluline on see, et Kiili valla tänane volikogu ei soovi ühineda Rae vallaga. See on nende otsus ja Rae vald võtab seda just nii.

 

Ja siin saabki ühele etapile vabatahtlikust ühinemisest Rae ja Kiili vahel joone alla tõmmata. Eks ajalugu näitab, kellel oli õigus.

 

 

 

Väike huumor - aken, mille kohal on suur kiri, kuulub vallavanemale. Eks igaüks võib ise järeldusi teha, et mida selle kirjaga öelda soovitakse

             . Haldusterritoriaalne reform Tallinna moodi 05.02.2009.a. tegi Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut linnavalitsusele ülesandeks alustada kõnelusi ühinemise teemadel linna lähivaldadega. See tekitas meedias tormi ja seda kõneluste alustamise ülesande andmist näidati kui juba reaalse ühinemisettepaneku tegemist.

Meedia pingutas jälle üle!

  • Tegelikult tehakse ühinemiseks ettepanek vatavalt seadusele volikogu vastava otsusega;
  • Sellele järgneb ettepaneku saanud omavalitsuse volikogu otsus hiljemalt 2 kuu pärast;
  • Kui see on jaatav, siis küsitakse ühinevate omavalitsuse inimeste arvamust;
  • seejärel alustatakse reaalseid kõnelusi, mille käigus lepitakse kokku,
  • kuidas arengukavad ühildada, üldplaneeringud kokku viia, kuidas arenguplaanide rahastamine hakkab käima ülemineku perioodil jne.

See on pikk protsess, mis saab lõppeda ühinemisega ainult kohalike omavalitsuste volikogude valimise järgselt. Vahepealsel ajal reaalne ühinemine toimuda ei saa. Kuivõrd nii maavanem kui vabariigi valitsus peavad oma seisukohad kujndama 6 kuud enne valimisi, siis 2009.a. valimistega seda ettepanekut seostada ei ole mõtet. Sellest saavad Tallinna juhid ka aru ja väidavad, et eesmärk on ikka saada toimima reaalne koostöö, mis kunagi tulevikus võib ju ka ühinemisega lõppeda. Miks arvan, et Tallinna juhid nii arvavad? Aga seetõttu, et kohtusin E.Savisaare ja T.Vitsutiga antud küsimuste arutamiseks 11.02.2009.a.

Ajakirjandus on püüdnud anda kuvandi, et kõik omavalitsused on selle plaani vastu. See on tavapärane ajakirjanduslik liialdus. Küsiti vallavanemate seisukohti ja nendele toetudes üllitati artikleid üksikult ja hulganisti. Samas tuletan veelkord meelde, et vallavanem ei saa võtta vastutust ja oma arvamust esitada volikogu või rahva omana. Isiklikult rõhutasin seda aspekti kõikidele ajakirjanikele, kellega antud teemal suhtlesin. Ütlesin ka oma isikliku seisukoha, et nende küsimuste, mida Tallinn lahendada soovib, lahendamiseks ei pea ilmtingimata ja hambad ristis ühinema, piisab kui koostada pealinnaregiooni seadus ja selle alusel koostööga edasi minna. Üle lahe on hea näide olemas. Kui sellel tasemel saab koostöö toimima, siis saab juba järgnevaid ettappe edasi planeerida. See oli minu seisukoht vastuseks ajakirjanikele.

Naljaga pooleks ütlesin ka, et "Rae vallal pole midagi selle vastu, et saada endale üks vallasisene linn koos sadama ja randadega. Ütlus, et Tallinn on Rae valla sadamalinn, on ju tuntud olnud kaua"

Kohtumisel Savisaare ja Vitsutiga kinkisin neile ka meie taasnimetamise 15-ndaks aastapäevaks väljaantud raamatu, millesse kirjutasin ka sellise pühenduse. Nalja peab ikka tegema, muidu läheb igavaks .

Siin siis ka lugu, mis loodetavasti avaldatakse Kalev Meedias ja ka meie märtsi lehes.

 Erinevaid teemaarendusi HTR-i teemadel.

03.03.2009.a. saatis riigikontrolör pöördumise haldusreformist. Ei suutnud vastu panna ja kirjutasin vastu. See lugu pn siin. 

Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) ei suutnud ka pealt vaadata valdade hädatappu ja saatis sellise pressika

Kõigele vaatamata saatis Kiisler oma reformiplaani valitsusse. Kui arvestada, et üle 200 omavalitsuse koondav EMOL on oma seisukoha öelnud, siis see on tunduvalt suurem hulk ja omavalitsuste alal tunduvalt erudeeritumaid inimesi võrreldes käputäie pimesi vaid oma reformiidee teoks tegemisele suunatuid IRL-i poliitikuid, kes kohalikust omavalitsusest ei tea tuhkagi. Ja kui sellises olukorras sõidetakse jällegi omavalitsusjuhtidest üle, siis on see küll selgeks märgiks, et Eesti riik kaotab rindel demokraatia vs autokraatia ja kordub ajalugu - Eesti läheneb Venemaa ja Valgevene juhtimisstiilile. Isiklikult soovin Kiislerile kiiret lõppu poliitikuna, Eesti ei saa olla paari mehe tillipikendusena võetava idee katsepolügon.

 

Rae vallavalitsuse teade kolleegidele 04.03.2009

 

 

 

 

 

Lugupeetud võitluskaaslased!

 

 

Käesolevaga soovin teavitada, et Rae vallavalitsus arutas täna tõsiselt haldusterritoriaalse reformi temaatikat. Pean ütlema, et pärast pikki tunde sisulist arutelu jõudsime seisukohale, et reform tuleb teha ja kohe! Toetame selles küsimuses meie kindlameelset regionaalministrit, kes isegi oma ameti ohvriks toob (mis siis et alles pärast seda kui on selge, et ta seda kohta enam ei saaks).

Samas arvestades, et eesti rahvaarv pidevalt väheneb ning vananeb, on paratamatu tõsiasi, et mõne aja möödudes ei jagu enam maksumaksjaid kõigile 20-le omavalitsusele ja täna loodetud massi- ning mahueffekt hakkab tööle negatiivselt. Samuti pole teada kas meil mõne aja pärast on ikka olemas klvaliteetset tööjõudu kõikide avalike teenuste ühetaoliseks pakkumiseka kõigis 20-nes omavalitsuses.

Seega jõudsime seisukohale, et 20 on ühe Eesti taolise väikese maa jaoks täielki luksus ja laristamine ja meie ettepanek on – minna kohe lõpuni välja ja haldusterritoriaalse reformi käigus ühendada kõik omavalitsused üheks omavalitsuseks. Selleks võiks olla Rae vald, sest Rae vald on tõestanud, et saab 11000 elanikuga hakkama, siis mahu-ja massiefekti arvestades saab ta veel paremini hakkam 1,3 miljoniga. Erinevalt vabariigi valitsusest on Rae vallavalitsus osanud majandada nii nagu majandusõpikutes õpetatakse – heal ajal korja reservi ning halvemal ajal kasuta seda. Seega saame kokku hoida kõikide ministrite kaotamise kaudu ja jääkski pealinn koos vallavalitsusega Jürisse ja riigi(vallavoli)kogu Toompeale. Presidendi peale pole veel mõelnud, aga ilmselt tema institutsioon võiks säilida. Iseasi kas keegi tahab tippkohtumistel öelda, et on valla President.

 

Euroopa Liidu Regioonide Komitee pressikas 20.03

 

2012 oktoobris avaldatud Geomedia uuringu järgselt ja sellele suhteliselt tendetslikult toetavalt esitas regionaalministri büroo üleskutse koostööle. Üleskutse esitati kõikidele huvitatutele. Üleskutse sisu oli anda hinnang ministri nõuniku poolt välja pakutud kuuele mudelile. Vihula vald esitas sellise seisukoha

Ka Rae vallavolikogu "arutas" teemat ja ei jõudnud konsensusele. Enne istungit püüdsime asja selgitada ja tegime kolleegidele oma ettepaneku, kahjuks kurtidele kõrvadele. IRL-i survel püüti volikogule peale suruda Kiislerile meeldivat mudelit ja nii see ka minimaalse häälte enamusega läbi läks. Samas pole tegemist valla siseasjaga ja seda ei saa hääletamisega lahendada. Siin oleks pidanud olema konsensuslik otsus või vastus ministrile, et vald ei saavutanud ühtset seisukohta. Meil käis asi jõuga ja nii juhtus, et opositsiooni volinikud esitasid ministrile ka oma seisukoha

 

Kiisler käis oma osakonnaga mööda Eestit nagu kommunismitont käis kunagi mööda Euroopat ja püüdis omavalitsustele oma ideed maha müüa. Käis ka L-Virumaal. Selle kohta ilmus artikkel Virumaa Teatajas

 

Haldusterritoriaalse reformiga oli vaja enne 2013 valimisi edasi minna, populaarne teema ja seega IRL-loodab valimistel selgelt plusse selle teema soojas hoidmisega. Määrati lausa projektijuht, kelleks sai Sulev Valner (ajakirjanikuna kõige enam tuntud). Projektijuht käis mööda maakondi teemat tutvustamas. L-Virumaal käis 22.04.2013. Rääkis üldiselt reformi vajadusest, rääkis Kiisleri mudelitest ja rääkis kuidas toimus mudeli valik. Ei rääkinud, mis siis selle mudeli või tegelikult ka teiste mudelite kasutusele võtmisega muudab ja kuidas tagatakse inimeste väljavoolamise pidurdumine, kuidas tagatakse meie omavalitsusüsteemi oluline osa - kohalik osalusdemokraatia jne. Nendele küsimustele vastates olid põhilised sõnakasutused - tõmbekeskuste põhise reformi puhul võib juhtuda, võib loota jne, teisisõnu on tegemist empiirilise katsega, mille tulemus pole üldsegi selge. Ta tõi ka "häid" näiteid ühinemistest. Üheks selliseks oli Märjamaa. Olles kursis ühinemistega Eestis, esitasin siis küsimuse, et ole hea ja räägi nt Märjamaa heast näitest. Igaks juhuks lisasin, et liitumise järgselt 2002 aastal oli Märjamaa vallas (territooriumilt Eesti suurim) kaugelt üle 7700 kodaniku, täna on see nr juba alla 7000, seega on osutunud müüdiks see, et probleemid lahenevad ja inimesed ei lähe ära. Valner ei osanud kommenteerida, mida ta pidas silmas hea näitena Märjamaa puhul. Ja nii saab vaadelda kõiki toimunud ühinemisi ja jõuamaegi järeldusele, et võime liita valdu nt Võru ja Põlvamaal ja saame muude tingimuste (sh rahastamise põhimõtted) mitte muutmisel 5 vaese valla asemel 1 suure ja vaese, kust ettevõtlik rahvas lahkub vaatamata tõsiasjale, et on läbi viidud reform. Või just tänu sellele? Võib julgelt öelda, et Valneri ettekanne vallajuhtidele oli nagu esinemine põhikooli 9-ndas klassis kodanikuõpetuse tunnis - esitlus kubises loosungitest ja oletustest ja ei veennud. Sellest kirjutas Virumaa Teataja sellise loo. Minul jäi veel kripeldama ja kirjutasin sellise artikli lisaks.

Tarandi artikkel 05.02.2016 Sirbis. Päris hea.