Eesti Keskerakonna Rae osakond
» Tegemised Rae vallas » Prügist ja keskkonnast ja PEALTNÄGIJAST ja mijonäridest
Prügist ja keskkonnast ja PEALTNÄGIJAST ja mijonäridest
      

artikkel Rae Sõnumites sept. 2004

artikkel Rae Sõnumites juuli 2005

Veel prügist 2008 august

Vastus Luudele

Vastus Toometi artiklile

sorteerimisest

Korraldatud jäätmeveost Rae vallas

01.01.2005.a. jõustus jäätmeseadusega pandud kohustus, mille kohaselt kohalikud omavalitsused pidid organiseerima korraldatud jäätmeveo. See tähendas korraldatud veo piirkonna moodustamist, konkursi korraldamist ja erinevate kordade koostamist. Rae vald asus selle teemaga tegelema kohe 2005.a. algusest nii nagu seadus ette nägi. Rae vald oli üks esimesi, kus konkursi tulemusel üks vedaja ka tööle asus, meie konkursi tulemusi ei vaidlustatud. Esimene periood oli vastavalt seadusele 3 aastat ja algas 01.08.2005.a. Võitjaks osutus Cleanaway.

Seega oli vaja 2008.a. läbiviia uus hange. Kuna seadust oli vahepeal muudetud, siis nüüd sai hanke läbi viia viieks aastaks. Seekord võitis Adelan ja vana vedaja omandis olev Resk OÜ vaidlustas hanke. Kohus keeldus õiguskaitse rakendamisest ja nii alustas juba 2008.a. augustis veoga Adelan, samas vaidlus Reskiga käib edasi veel ka 2009. Vaidluse sisuks on, et Resk ei usu, et Adelan suudab pakutud hinnaga teenust pakkuda. Aasta on möödas ja näha on, et suudab. Arvatavasti see vaidlus lõppeb kaebaja kaotusega.

Korraldatud veo kasuks on konkurentsist tulenev kindel hind terveks perioodiks.

Rae vallas on korraldatud veo piirkond järgmine:

Kuidas jäätmed liiguvad, sellest saab ülevaate järgmiselt illustratsioonilt

Väike abimees jäätmekäitluseks

 

Natuke ka ohtlikest jäätmetest:

 

 

 

Valla poolt tehtud voldik

Huvitavaid keskkonnateemalisi fakte, mis võiks aidata tarbimisotsuste tegemisel

 

  • ühte paberit saab 8 korda ümber töödelda
  • ühe eestlase kohta tekib 9 tonni jäätmeid aastas
  • plastpudelitest saadavast toormaterjali kasutatakse fliisi tegemiseks
  • 6 plastpudelist saab T-särgi jagu materjali
  • sama kiire temperatuuri tõusu puhul kui senini saavad arktilised mered jäävabaks 2060. aastaks
  • Kui sulab Gröönimaa jääkate, mis võib juhtuda paari järgmise sajandi jooksul, võib merevesi tõusta kuni 7 meetrit.
  • Malaariasääskedele sobivate kliimatingimustega ala laienemise tõttu võivad hakata levima sellised troopilised haigused nagu malaaria.
  • kliimamuutuse tagajärjel võib 2050. aastaks 1/3 Maal elavatest liikidest välja surra.

Eriti haavatavad on külmas elavad imetajad ja linnud:

jääkarud, hülged, morsad ja pingviinid.

2,5 °C temperatuuri tõus ohustaks 210 miljonit inimest.

  • Toidu, vee ja energiaallikate vähesuse tõttu võib laiaulatuslik kliimamuutus kaugemas perspektiivis põhjustada piirkondlikke konflikte, nälga ja põgenikerännet.
  • Saksamaa on tuuleenergia kasutuselevõtt loonud töökohti 40 000 inimesele
  • 1 kg alumiiniumpurkide ringlussevõtt kulutab 10 korda vähem energiat, kui kulub nende tootmiseks algusest peale
  • 1 metallpurgi ümbertöötlemisega säästad samapalju energiat kui kulub 4h teleri töötamisel
  • Televiisor tarbib ooteolekus keskmiselt 45% energiast mis ta tarbib töötamisel
  • Kui kõik eurooplased lõpetaksid ooteoleku kasutamise, hoiaksime kokku sellise hulga energiat, millest piisaks Belgia-suuruse riigi varustamiseks
  • Alandades kodus temperatuuri 1 °C võrra, võid hoida kokku kuni 7% oma kodu energiaarvest.
  • Telefonilaadija vooluvõrku jättes peale telefoni eemaldamist kasutab ta endiselt 95% energiat mis kulub telefoni laadimiseks
  • Vanniskäimine võtab 3 korda rohkem vett kui jooksva vee all pesemine
  • Hambapesu ajal kraani lahti hoides kulutame kuus 540 l vett
  • Valgustitelt tolmu pühkimine valgustilt parandab valgustust kuni 15%
  • Kogudes 70kg vanapaberit päästad ühe puu
  • Toidu tegemisel kaant kasutades,  säästab 80% elektrit või kütust
  • maailmas on 10 elaniku kohta 1 auto
  • 1 auto toomiseks kuluvast materjalist saaks toota 50 jalgratast
  • kui kõik autod ritta panna ulatub see rida kuuni, rida pikeneb pidevalt.
  • Igas sekundis toodetakse uus auto
  • Sõiduautod toodavad 10% kogu Euroopa CO2 heitkogusest
  • 12 aastat oma elust istub keskmine ameeriklane autos, tema auto keskmine kiirus on 7,5 km/h
  • 1 kuni 6 km läbimiseks on kõige kiirem transpordivahend jalgratas,  statistika näitab, et enamus autosõite linnas on lühemad kui 6 km

 Prügimajadest.

Alates 01.07.2007 on Rae vallas kohustuslikuks rajada korrusmajade ja ridaelamute juurde prügikonteinerite hoidmiseks prügimajad. Selle nõude täitmisse on suhtutud erinevalt:

1. suur osa on selle nõude korrektselt täitnud

2. mõned on pöördunud vallavalitsuse poole pikenduse taotlusega

3. paar KÜ-d on juhatuse tasemel otsustanud selle nõude täitmist eirata ja arvavad, et kohaliku omavalitsuse õigusakt (Heakorra eeskiri seda kindlasti on) ei ole tähelepanu väärt.

Mis puudutab teisena nimetatud seltskonda, siis on vallavalitsus neile reeglina tähtaegu pikendanud ja loomulikult nende suhtes ka selle aja jooksul väärteomenetlust ei alustata. Samuti selgitatakse neile, et prügimaja on selline koondnimetus, kuid vallavalitsus rahuldub ka lahendusega, mille puhul on konteineritele rajatud kõva alus ja ehitatud piire, mis varjab konteinerid ning tagab ka lendprahi ümbruskonda levimise. Näitena võib tuua sellisest lahendusest Jüris Võsa 15 konteinerite piirdeaia.

Kolmandas jaotuses nimetatud KÜ esindajad on aga valla õigusakti kontekstis vaadeldavad õigusakti rikkujatena ja nende suhtes algatatakse kindlasti ka väärteomenetlused, mis tipnevad trahvidega. Kuivõrd trahvid tasutakse KÜ liikmetelt korjatud vahenditest, siis peaksid KÜ-de liikmed väga tõsiselt mõtlema kas selliselt käituvad juhid on oma posti väärt.

Järgnevalt esitan võrdluseks mõned pildid piiramata konteineritest ja prügimajadest. Igaüks võib ise järeldusi teha ja kui pole tegemist inimesega, kellel üldse ilumeelt pole või kellel pole täiesti ükskõik, mis väljaspool tema korterit toimub, siis on arusaadav, et prügimajad tiheasustuses on ainuvõimalikud ja tagavad esteetiliselt vastuvõetava tulemuse.

     

   

    

Ilmselt ei ole vaja rohkem seda teemat kommenteerida, pildid räägivad ise enda eest. Põhiline on see, et kui elad kogukonnas, siis pead selle reegleid täitma. Üksi metsas elades ei häiri lagastamine teisi, kuid tihedalt asustatud alal tuleb arvestada ka teiste inimestega, kes seal piirkonnas elavad. Kui täna on suurimad protestijad Tammiku 23, 27 Jüris ning ka Lagedil mõningaid KÜ-sid teenindav kinnisvarahaldur, siis peaksid nad endale selgeks tegema, et nende majadest ja prügikastidest möödujad ei pea saama negatiivse emotsiooni osaliseks tänu nende seaduse eiramisele. Lisaks visuaalsele esteetilisusele tagab piiratud konteiner prahi naabrusess kandumise tuulega, võõra prahi konteinerisse sattumise ja võõraste konteinerites sobramise. Seega KÜ-de esindajad täitkem ühiselureegleid!

Pealtnägija 06.01.2010      http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=101555

Hurraa!!! Rae vald ületas järjekordse künnise, seekord Pealtnägija oma! 06.01.2010 oli see meeldejääv päev. Kui aga lähemalt saadet jälgida, siis ilmselt oli künnise ületamises oluline osa ikkagi ühel teisel persoonil. Aga ikkagi. Kirjuatsin sellest saatest ja selle saate eelloost ning järelmitest pisikese loo. Sellega saab tutvuda siin.

Koerte situtamine

 

 

2011 suviseid mõtteid Rae valla keskkonaalasest tegevusest ja suhtumistest.

Minu mõtted eelmises loos tekitasid krambi Gutmanni peas ja selle krambi ta ka 07.07.2011 istungi eelselt oma monoloogina ette kandis. Nüüd siis vastus tema pettekujutistele.