Eesti Keskerakonna Rae osakond
» Tegemised Rae vallas » Sadevee teemasid
Sadevee teemasid
      

Rae vald asub geoloogiliselt mitmekesisel alal. Lisaks on Rae valla territooriumil või piirneval territooriumil mitmeid veekogusid. Läbi valla voolab Pirita jõgi, Leivajõgi, Kurna oja, mitmed kanalid Ülemistesse vee juhtimiseks. Meil on ka omad järved Limu järv ja Mädajärv. Piirneval alal asub Ülemiste järv. Merepinnast asume üle 30 meetri kõrgemal, seega otsesed tormidest ja merevee tõusust johtuvad üleujutused meid ei ähvarda. Kaudselt aga küll. Kui merevesi tõuseb mõne tormi või suurvee ajal, siis on tihti üle kallaste ka Pirita jõgi. Seoses suurte vihmadega on tekkinud ka olukordi, kus Ülemiste tase tõuseb sedavõrd, et ähvardab Tammsaare tee poolsest otsast üle serva murda. Meie jaoks tähendab see aga veetõusu järves üle meetri rohkem kui järve lõunakalda madalamate alade kõrgusmärgid (36,8). Ksahjuks on valglinnastumise käigus ka nendele aladele ehitatud. Arendajate jaoks see probleem puudus, sest nemad reeglina siia elama ei asunud. Viimane suurem katastroof Ülemiste veetaseme tõusu osas oli 2005 jaanuari tormi aegu. Siis jäi ca 30 cm puudu, et järv oleks Tallinna poolt üle kallaste valgunud. Kuna Tallinn ise on järvest madalamal, siis oleks see tähendanud uputust linnas.

Reeglina on alati peale mingit erakorralist sündmust kõigil soov midagi ette võtta. Nii ka toona. Linnapea oli Palts ja Päästeteenistuse juht Raik Saart saatis talle kirja, mille lõpus tehti ettepanek kutsuda kokku komisjon ja hakata ettevalmistusi tegema, et ennetada võimalikke riske. Kiri ise on siin. Mingit komisjoni kokku ei kutsutud.

Tallinna Vesi tellis aga sadeveeskeemi, et vähendada koormust läbi Mõigu poldri merre suunatavale olemasolevale sadeveesüsteemile. Seegi sai valmis juba aastal 2005-2006. Pärast seda on toimunud Tallinna Kommunaalameti ja Rae valla vahel üks kohtumine. Selleks kohtumiseks valmistasin sellise kirjatüki.

Ja kuigi Rae valla ja Tallinna läbirääkimised jäid justkui poolikuks, siis 2007.a. otsustas Tallinn asjaga edasi minna ja andis ühe korralduse, millele järgnes selline kirjavahetus AS-iga Tallinna Vesi - nende kiri, millest on näha vajalike investeeringute maht 2007 a hindades ja meie vastus

Maves tegi Tallinna Vee tellimisel töö Ülemiste kaldakaitse ala kohta. Ka selle töö käigus puudutati liigvee küsimusi. Saatsin selle töö kohta ühe e-kirja ja sain kaks vastust- mitteametliku ja ametliku.

Ülemiste järveäärsetest aladest pinnase- ja sadevee kontekstis üks illustratsioon ja lisaks pildike koos kommentaariga Rae valla vee ja kanalisatsiooni arengukavast

Suurekivi teemadel on raekodaniku foorumis jõutud aruteluga ka liigvee teemadeni. Kirjutasin sellest ka ühe loo.

Halduslepingutest ja sadeveesüsteemide haldamisest.

Teatavasti kuulub sadeveesüsteem ühiskanalisatsiooni hulka kui kohaliku omavalitsuse volikogu pole otsustanud teisti. Rae Vallavolikogu pole teisiti otsustanud. Sadeveesüsteemidega seonduvaid kulutusi ei saa panna vee-ettevõtja klientide õlgadele. Samas on mõistlik, et nende süsteemidega tegeleb piirkonna vee-ettevõtja. Seega tuleb selleks tegevuseks omavalitsusel sõlmida vee-ettevõtjaga leping, mida nimetatakse halduslepinguks. Lepingus fikseeritakse muuhulgas tööd, mis vajalikud süsteemi töökorras hoidmiseks ja ka põhjendatud hooldusmaksumus nende tööde teostamiseks. See maksumus tasutakse omavalitsuse eelarvest. Rae vallas on halduslepingu projekt valmis juba aastast 2004. Senini on see takerdunud just hinna taha, mille pidi kalkuleerima ja esitama AS ELVESO.

09.03.2010 toimunud volikogu istungile oli esitatud lisaeelarve eelnõu, millega võeti sadeveesüsteemide haldamise kulusid eelarvest ära 400 000 krooni eest. Samas on vallavanema käskkirjaga antud ülesanne sõlmida haldusleping 01.07.2010 seisuga. See kõik tekitas küsimusi ja seega ma esitasin abivallavanem Toometile arupärimise, millega saab tutvuda siin http://www.raivouukkivi.ee/files/File/sadevesi%2009_03.pdf . Sain ka väga pealiskaudse ja tundus, et Toometi enda poolt koostatud vastuse, millega saab tutvuda siin http://www.raivouukkivi.ee/files/File/1251%20vastus%20sadevee%20kohta%201803.pdf . Kuivõrd vastus oli tõepoolest ülimalt diletantlik, siis esitasin täpsustava arupärimise, millega saab tutvuda siin. Sellelegi saabus vastus, mis ei erinenud oma sisukuse poolest esimesest. Hakkab tunduma, et vastaja on mingi peetusega või ei viitsi endale üldse asju selgeks teha. Sellele tundele annab selge vastuse teisele täiendavale arupärimisele saabunud vastus, millest ühtäkki selgus, et "ups, mingit sadeveearengukava ei tulegi!". Väemalt nii paljugi oli nendest arupärimistest kasu, et abivallavanem sai aru, et polegi mingit arengukava vaja tellida, see juba ammu olemas. Ela vaid selle järgi! Ma ei saa aru sellest suhtumisest, mis ilmselt Toometile ette kirjutatakse isandate poolt ja Toomet tankistina seda suhtumist täidab ja sellistele vaid ärapanemisele orienteeritud kirjadele alla kirjutab? Selliste vastustega jätab ta tõepoolest mingi mentaalse puudega inimese mulje ja kuna kogu see kirjavahetus talletatakse ka arhiividesse, siis saab sellise ettekujutuse mehest ka see, kes tulevikus neid kirju loeb. Tegelikult Toomet inimesena ju selline ei ole ja vastustes peegelduvad dünaamilise duo Gutmann/Kasemaa näod. Ajaloo uurijad seda peegeldust kahjuks ei näe ja nende järeldus saab olla vaid, et allakirjutaja ongi mitte eriti terav pliiats karbis. Aga las ta jääb, loodan, et mees ükskord saab aru, et ta on vaid teiste meeste(?) mängukann/vahend/jne. Loodame, et see arusaam saabub enne kui hilja.

 03.04.2010 www.raekodanik foorumisse kirjutatud lugu. teemaks uputus Peetri külas.

05.04.2011 Reporteris oli lugu Peetri küla Suurekivist. Algab kuskilt 4-ndast minutist. Initsiaator Kivit. http://kanal2.ee/vaatasaateid/Reporter?videoid=2699

Ma tegelikult ei saa Kiviti motiividest aru, aga ega ma peagi. Samas on tema väljaütlemised vahel nii diletantlikud ja väärad, et pean neid täpsustama. Seekordki oli nii. Minu täpsustus.

Ka ETV AK kodukalt leiame sellise klipi http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=40310

Lagedi uputus ja ajutised pinnad, mida vallavalitsus pakub